PÄINURME INTERNAATKOOLI

A R E N G U K A V A

2006 - 2009 - 2015

Päinurme 2006

SISUKORD

I SISSEJUHATUS

1.1. Kooli arengukava koostamise alused ja põhimõtted

1.2. Hindamine

II PÄINURME INTERNAATKOOLI STAATUS JA ÜLDISELOOMUSTUS

2.1. Päinurme Internaatkooli arengulugu

2.2. Hooned ja rajatised

2.3. Kooli missioon

2.4. Traditsioonid ja üritused

2.5. Huvitegevus

2.6. Õpilaskontingent

2.6.1. Päinurme Internaatkooli õpilaste arv

2.6.2. Diagnoos

2.6.3. Sooline erippära

2.7. Kooli vastuvõtmise kord

2.7.1. Nõustamiskomisjonile esitatud dokumendid

2.7.2. Kooli sisseasutmisdokumendid

2.7.3. Lapse arengudokumendid

2.8. Kooli põhiväärtused

2.9. Kooli põhiülesanded

2.10. Personal

2.10.1. Pedagoogiline personal

2.10.1.1. Kasvataja roll

2.10.1.2. Õpetaja roll

2.10.1.3. Pedagoogilise personali koormuse prognoos

2.10.2. Majanduspersonal

2.10.3.1. Koolisisene juhtimine

2.10.3.2. Õppenõukogu

2.10.3.3. Päinurme Internaatkooli nõukogu

2.11. Päinurme Internaatkooli mikrokliima hinnangutest

2.12. SWOT analüüs

2.12.1. SWOT analüüsi kokkuvõte

2.12.2. SWOT maatriks

2.13. Päinurme Internaatkooli struktuur

2.14. Kooli õppesüsteem

2.14.1. Kooli õppesuund

2.14.2. Õpitegevused õppesuuna rkendamisel

2.14.3. Õppesuuna eesmärgid kooli põhiülesande teenistuses

2.14.4. Õppesuuna temaatiline jaotus klassiti

III PÄINURME INTERNAATKOOLI ARENGU PÕHISUUNAD JA –STRATEEGIA

3.1. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

3.2. Kooli arengutabel

3.3.Päinurme Internaatkooli prioriteetsed arengusuunad 2006-2009-2015

3.4. Kooli õpi- ja töökeskkonna kujundamine

3.5. 2006-2009 aasta arengukava realiseerimine

3.5.1. Strateegiline juhtimine

3.5.2. Personalitöö

3.5.3. Õpikeskkonna kujundamine

3.5.4. Õppe – ja kasvatustöö

3.5.5. Õpilaste toetamine

IV ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

V ARENGUKAVA KOOSTAMISEL KASUTATUD DOKUMENTATSIOON

VI LISAD

Lisa 1 – Arengukavas kasutatavate mõistete selgitused

Lisa 2 – Päinurme Internaatkooli nõukogu koosseis

Lisa 3 – Päinurme Internaatkooli päevaplaan

Lisa 4 – Õppe-kasvatustöö ajaline korraldus. Tunnijaotusplaan

I SISSEJUHATUS

Inimeste hoiakuid ja suhtumisi on võimalik kujundada lapseeas. Seetõttu ei ole võimalik ülehinnata selle töö tähtsust, mida igas koolis tehakse ühiskonna uutele liikmetele elamiseks ja olemiseks vajaliku aluse rajamisel. Vajalik on aga nii füüsiline kui vaimne alus, nii intellektuaalne kui emotsionaalne alus, nii sotsiaalne kui ka kõlbeline alus.

Päinurme Internaatkool kui tulevane arengukeskus toetab lapse arengut ja integratsiooni ühiskonda.

Oleme püüdnud luua pedagoogilist kollektiivi, kellel on võimalus kaasa aidata eduka inimese kujundamisele inimese suhetes keskkonna ja loodusega ning inimeses eneses oleva rikkusega.

Uurimustes püstitavad autorid hüpoteesi, mille kohaselt õpetajate meeskonnal on oluline roll lapse arengut soodustava keskkonna loomisel.

Igas koolis on oma tegutsemisrütm ja elupinge, oma kodukord, tavad ja kombed, kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Kool kui organisatsioon funktsioneerib seda edukamalt, mida asjalikumad on selle liikmed, kuivõrd kooskõlastatult ja üksmeelselt ühes suunas tegutsetakse, kui selged on eesmärgid, kui oskuslikult ja arukalt kogu tegevust juhitakse.

Haridus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda ja otsustada, omandada ka korrigeerida oma käitumist.

Töö eesmärgiks on anda ülevaade praegusest Päinurme IK arenemisest arengukeskuseks ning muutustest, mis peaksid toimuma lähiaastatel.

Arukas tegutsemine eeldab koolis toimuvate protsesside mõistmist, nende selgeks rääkimist, ühise arengukava koostamist, mille abil tuuakse välja kooli kui tulevase arengukeskuse tuleviku visioon ja missioon ja määratakse ära edasine toimetuleku ja läbilöögivõime järgnevatel aastatel.

1.1. Kooli arengukava koostamise alused ja põhimõtted

Kooli arengukava koostamisel lähtume alljärgnevast:

· Eesti ühiskonna hetkeolukorrast ja selle eeldatavatest arengusuundumustest

· Kohaliku omavalitsuse õigusaktidest

· Kooli senise tegevuse analüüsist, sise- ja välishindamise ning enesehindamise põhjal tehtavatest järeldustest

· Kooli 2002.-2006.a arengukava analüüsist

1.2. Hindamine

Kooli tegevust hinnatakse sisehindamissüsteemi kaudu.

Sisehindamine toimub alljärgnevate kriteeriumite põhjal:

· riikliku finantsaruande ja muu informatsiooni analüüs

· õpilaste õpitulemused ja võistluste tulemused

· kooli dokumentatsiooni täitmine

· personalitöö analüüs

· töötajate enesehindamise tulemuste andmete analüüs

· vestlused personaliga, koostööpartneritega, kooli omaniku esindatega, koolinõukogu liikmetega, lapsevanematega, õpilastega saavutatu alusel

· kooli töökeskkond, õppevara ja inventari analüüs

· õppekavade analüüs ja parendamine

· lapse areng, selle jägimine

· arenguvestlused õpetajate ja õpilastega.

II PÄINURME INTERNAATKOOLI STAATUS JA ÜLDISELOOMUSTUS

Päinurme Internaatkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamiskorra.

Päinurme Internaatkooli arengukava lähtub Päinurme Internaatkooli põhimäärusest.

Päinurme Internaatkool asub Päinurme külas, Koigi vallas, Järvamaal. Kool on riigikool, mis allub Järva Maavalitsusele.

Päinurme küla on suurte ajalooliste traditsioonidega looduskaunis koht Järvamaal, mis on soodne ja igati sobilik asukoht erivajadustega laste koolile.

Kooli teeninduspiirkonnaks on kogu Järvamaa territoorium.

2.1. PIK arengulugu

Päinurme kool on asutatud 19.sajandi I poolel, arvatavasti 1823. aastal Päinurme mõisniku von Wahli poolt Päinurme Vana-Külasse. Esialgu alustas kool tegevust kolmeklassilise Koigi vallakoolina ja mälestuste põhjal õppis 1890-1905 seal 50-60 mõisa- ja talulast, .

1923/24 õppeaastal nimetati kool kuueklassiliseks algkooliks, mis alates 1925.a tegutses Päinurme mõisa häärberis, kuna mõisaomanik prl. von H. Wahl loovutas koolile kogu maja.

1941.a kuni 1961.a jaanuarini asus kool Rutikvere mõisa hoonetes.

1961.a valmis Päinurmes endise mõisakooli asukohal uus koolihoone ja õpetajate elamu

1961.a 1.septembrist alustas Päinurme kool tööd kaheksaklassilisena.

Kuna Päinurme 8-kl. Kooli õpilaste arv ilmutas vähenemistendentsi, otsustas ENSV Haridusministeerium kooli reorganiseerida Päinurme Eriinternaatkooliks ja alates 1.septembrist 1970.a. alustas eriinternaatkool tööd 81 õpilasega. Päinurme kooli endised õpilased suunati õppima Koigi 8-kl. Kooli ja Põltsamaa Keskkooli. Eriinternaatkooli asusid õppima lapsed Jõgeva rajooni Kukulinna Abikoolist ja Paide rajooni Purdi Abikoolist. Kusjuures Purdi Abikoolist saadi eriinternaatkoolile ka internaadivarustust ja muud majanduskraami. Õpilased varustati kooli poolt tasuta õpikutega ja ka riietega.

Jõudumööda püüdis kool täiendada oma materiaalset baasi ja 1976.a. valmis uus õpetajate elamu.

1983/84. õppeaastaks oli Päinurme Eriinternaatkooli õpilaste arv kasvanud 213-ni. Seoses sellega viidi 1984/85. õppeaastal algklassid üle Purdi Abikooli, hiljem Türi Abikooli.

1990.aastal alustati kooli staadioni väljaehitamist.

1992.a. andis SA Eesti Lastefond Päinurme internaatkoolile rendile Karja talu. Kevadel pandi talumaadele maha kartul ja sügisel koristati saak.

1992.a läks kooli ajalukku ka sellega, et kooli külastas EV peaminister Mart Laar. 1992/1993. õppeaastal lõpetati õpilaste ühiselamu kapitaalremont, õpilased hakkasid elama kortertüüpi ühiselamus.

1993.a. läks käiku õpilaskodu, mis hakkas kandma laste valitud nime “Kullerkupp”.

1996. aastal alustas ilmumist kooli ajaleht “ Päinurme Pätu”

1997/1998 õppeaastal nimetati Päinurme Eriinternaatkool ümber Päinurme Internaatkooliks. Samal õppeaastal sai kool SA Eesti Lastefondi toel sõbrad Soomest. Sõpruskoolid saatsid Päinurme koolile materiaalset abi. Edasiste aastate jooksul võeti Päinurmes vastu külalisi Soomest ja käidi ise sõpradel Soomes külas.

1999/2000 õppeaastal rajati talumetsa õpperada.

2000.a.mais tähistati pidulikult Päinurme Internaatkooli 30. aastapäeva kooliõuel toimunud suure peoga.

2003/2004 õppeaastal valmis uus õpilaskodu, mille õpilased ise nimetasid “Tuulepesaks”.

Päinurme Internaatkool on arenev erivajadustega lastele mõeldud kool, mille edasine arengulugu sõltub suuresti ka käesolevast arengukavast.

2.2. Hooned ja rajatised

Hoone nimetus	Hoone pind ruutmeetrites	Valmimise aeg
Õppehoone	1978,03	1960
Õpilaskodu “Kullerkupp”	672,28	1960
Õpilaskodu “Tuulepesa”	849,4	2004
Õpetajate maja	634,56	1976
Pumbamaja	12
Garaažid-Tööõpetuse maja	426
Spordiväljak		Koigi vallale kuuluv
Kooliaed		1978/1979
Kasvuhoone	30
Koolipark	3,8 ha
Karja talu		SA Eesti Lastefondi poolt koolile tasuta kasutada antud 1992

2.3. Kooli missioon ja visioon

Päinurme Internaatkooli MISSIOON - on olla avatud keskkond maakooli kujul, kus on loodud soodsad tingimused hariduslike erivajadustega laste (HEV) isiksuse võimetekohaseks arenguks, õpilaste eetiliste tõekspidamiste kujundamiseks ning noorte ettevalmistamiseks õppimiseks kutseerialadel ja hästi toimetulevateks iseseisvas elus.

Pidev ja jätkuv koostöö Koigi vallaga ja teiste Päinurme küla elu korraldavate orgnisatsioonidega paikkonna kultuurielule kaasaaitamisel ja inimestele töökohtade võimaldamisel.

VISIOON - Luua Päinurme Internaatkooli õpilastele tingimused võimetekohase hariduse omandamiseks õpi- ja töökeskkonna pideva täiustamise kaudu.

2.4. Traditsioonid ja üritused

Päinurme Internaatkoolil on pikaajalised traditsioonid.

Lapsed

· Mardipäev - karneval

• Kadripäev - karneval
• Hingedepäev – esivanemate meenutamine
• Jõulupeod Karja talus
• Vastlapäev
• Vabariigi aastapäeva aktus
• Emadepäev – kevadpidu koos lapsevanematega
• Emakeelepäeva tähistamine ilukirja võistlusega
• Spordipäevad nii koolis sees kui väljaspool kooli.

Personal

• Maja ja töötajate juubelite ning sünnipäevade tähistamine
• Jõuluõhtu
• Õppeaasta pidulik lõpetamine
• Sõprussidemed Vaeküla kooliga ja Kuhankose kooliga Soomest

2.5. Huvitegevus

Huvialaringid ning koolis toimuvad huvitegevuse üritused on korraldatud lähtudes õpilaste vaimsest ja füüsilisest tervisest arvestades järgmisi põhimõtteid:

· õpilaste huvid ( line-tantsu ring, kooli ajalehe “Päinurme Pätu väljaandmine)

· areng toimub läbi käelise tegevuse ( käsitööring, puiduring,kunstiring, osalemine maakonnas toimuvatel töö- ja tehnoloogialastel konkurssidel )

· harrastused isiksuse kujundamiseks (kooli lauluvõistlus, koolisisene teatrinädal, erikoolide isetegevuskonkursil osalemine)

· suhtlemisoskuse arendamine, tunnustuse ja tähelepanuvajaduse rahuldamine ( Sõbrapäeva tähistamine, Tüdrukute nädal, Poiste päev, “Päinurme Piiga” valimine)

· füüsiline ja vaimne areng toetavad teineteist ( spordiring, talispordipäev, sisespordipäev, talvematkad, kevadine jalgpallimatš politseinikega, terviserada Karja talu metsas )

· enesekontrollioskuse ja tahte kujundamine ( suvine Pätu laager Karja talus, õpetajate päev, Jõulumaa Karja talus)

· ilumeele ja eetiliste väärtuste kujundamine ( teatrietenduste ühiskülastused, õpilastööde eksponeerimine kooli ruumides, õpilaskodude ja koolimaja kaunistamine tähtpäevade puhul)

· kodukoha, maakonna ja vabariigi tundmaõppimine, (õppeekskursioonid, matkad)

· õppetundides omandatud teadmiste süvendamine (koolisisesed viktoriinid, ainealased turniirid geograafias, ajaloos, matemaatikas ja loodusõpetuses, eesti keele nädal)

Päinurme Internaatkool osaleb ja on saavutanud häid tulemusi erinevates projektides:

· Eesti Eriolümpia (EEO) üritused vabariigis. Erinevatel võistlustel osaledes on meie õpilastel võimalus end näidata ja võrrelda võimeid teiste omaealistega.

· Socrates Programmi raames õppekasvatustöö arenduslikust projektist Comenius 1 osavõtt:

- I projekt aastail 2002-2005 teema: “ Noortekultuur traditsionaalse ja modernse vahel“.

- II projektis osalemine aastail 2006-2010 teemal “ About the Birds in English“.

· Projekti “Hoia Metsa” raames puude istutamine ja maarjakase istikute kasvatamine, pesakastide valmistamine

· Erikoolide teatrifestivali “Savilind” algatamine ja edasistel teatrifestivalidel osalemine.

· Pätu laager Karja talus käitumishäiretega lastele

· Päästeameti projekti “Kaitse end ja aita teist” raames toimuvatel üritustel osalemine.

Osavõtt ringidest eelmise arengukava perioodil

Ringi nimetus	2002	2003	2004	2005	2006
Muusikaring	10	6	12	15	15
Käsitööring	20	16	10	10	12
Spordiring	20	25	22	20	25
Tantsuring	16	16	11	10	10
Kunstiring	10	10	-	-	-
Liiklusring	15	25	22	-	-
Töö-ja tehnoloogiaring	-	-	-	15	-

2.6. Õpilaskontingent

Päinurme Internaatkool on võimeline andma haridust ja kasvatust 100-120 lapsele. Arengukava koostamise hetkel on koolis 9 klassikomplekti 86 õpilasega. Koolis on 7 abikooliklassi ja 2 toimetulekuklassi.

2.6.1. Päinurme Internaatkooli õpilaste arv:

Õ P P E A A S T A D
1996-1997	1997-1998	1998- 1999	1999-2000	2000- 2001	2001-2002	2002-2003	2003-2004	2004-2005	2005-2006
86	87	75	79	80	90	88	91	85	86

2.6.2. Diagnoos

Kooli abiklassis õpivad õpilased, kelle on:

· kerge vaimne alaareng

· kerge vaimne alaareng ja pervasiivsed arenguhäired

Kooli toimetulekuklassis õpivad õpilased, kellel on :

· mõõdukas vaimne alaareng

2.6.3. Sooline eripära

Kooli eksisteerimise jooksul on valdava enamuse õpilastest moodustanud poisid, näiteks 2005/2006 õppeaastal asus kooli õppima 59 poissi ja 27 tüdrukut. Poiste suur osakaal õpilaskontingendist ilmneb vanemas kooliastmes (VI-IX klass).Teismelistel poistel avalduvad õpi- ja käitumisprobleemid eriti teravalt ja nende korrigeerimiseks suunab maakondlik nõustamiskomisjon HEV lapsed meie kooli.

2.7. Kooli vastuvõtmise kord

Otsuse lihtsustatud õppekava rakendamise vajaduse kohta teeb maakonna nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni suunamiseks ja kooli vastuvõtmiseks koostab õpilase klassijuhataja eelmisest koolist õpilase isikliku toimiku, mis sisaldab:

2.7.1. Nõustamiskomisjonile esitatud dokumente

· Õppenõukogu otsus õpilase nõustamiskomisjoni suunamise kohta

· Õpilase vaatluse kaart

· Iseloomustus

· Tervisekaart

· Väljavõte õpilasraamatust

2.7.2. Kooli sisseastumisdokumente

· Lapsevanema või eestkostja avaldus

· Nõustamiskomisjoni otsus

· Lapse sünnitunnistuse koopia

· Haigekassa liikmekaardi koopia

2.7.3. Lapse arengudokumente – lapse arengulugu

2.8. Kooli põhiväärtused

Vastavalt sisehindamise tulemustele 2003.-2004.a jõudsime järeldusele, et Päinurme Internaatkool on arenev ja mida rohkem kasutame osalusdemokraatiat, seda parem on tulemus.

Tulemusena võib väita, et kooli põhiväärtused on:

· Laste igakülgne ja võimetekohane arendamine elus toimetulekuks lähtudes õpilaste individuaalsusest ja vajadustest

· Kvaliteedi tagamine õppeprotsessis ning õpilaste ühiskonda kaasatuse soodustamine

· Laste huvide esikohale seadmine

· Personali professionaalsus

· Hea meeskonnatöö

· Kaasaegse töökeskkonna loomine

· Kooli hea maine loomine ja säilitamine

· Ajaga kaasas käimine, uuenduste juurutamine

2.9. Kooli põhiülesanded

Lähtuvalt riiklikest õppekavadest on Päinurme Internaatkool seadnud olulisemateks eesmärkideks:

· Kaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamise

· Õpilaste valmisoleku jätkuõppeks ning tööturule minekuks

· Lapsevanemate ning ühiskonna kaasamise ning nende väärtushinnangute kujundamise

· Ainult kompetentse tööjõu kasutamise

· Motiveeriva, töise ja aktiivse õpikeskkonna loomise

· Õpilaste huvide arendamise

· Meeskonnatöö arendamise

· Õpilaste sotsiaalsete väärtushinnangute kujundamise

· Konkurentsivõimelisuse

· Töötajate motivatsiooni ja teadlikkuse tõstmise

· Turvalise ning hooliva suhtlemiskeskkonna loomise

· Töötajate pideva koolitamise

2.10. Personal

2.10.1. Pedagoogiline personal

Päinurme Internaatkoolis töötab 24 õpetajat-kasvatajat. Õpetajate keskmine vanus 49,5 aastat, 5 õpetajat on töötavad pensionärid, kõrgharidust omandab 1 õpetaja.

Pedagoogide arv kokku	HARIDUS				Omandab erialast kõrgharidust
	Eripedagoog	Kõrgem	Kutse-eri	Kesk
24	2	14	8	3	1

Kõik pedagoogid vastavad ametikohale, sest lisaks haridusele on nad läbinud 160 tunni ulatuses TÜ Eripedagoogika kursuse.

2.10.1.1. Personal soo järgi

2.10.1.2. Personal ametijärgu järgi

2.10.1.1. Kasvataja roll

Kasvatusprotsessis on kaks subjekti: laps ja täiskasvanu. Täiskasvanu aitab lapsel kasvada. Laps kasvab alt üles täiskasvanu toel. Kasvatus peab üle minema enesekasvatuseks. Kasvataja on toetaja-abiline „MINA“ kujunduses.

2.10.1.2. Õpetaja roll

Hariduspoliitiliste otsuste peamine elluviija on õpetaja. Õpetaja korraldab õppimisprotsessi, individualiseerib lapse õpinguid. Õpetamine tugineb kaasaegsetele teooriatele hariduslike erivajadustega (HEV) laste arendamises.

2.10.1.3. Pedagoogilise personali koormuse prognoos.

Õpetajate koormus sõltub otseselt õpilaste arvust, selleks:

· propageerida HEV laste kooli;

· kaotada hirm HEV laste kooli ees positiivsete näidete varal;

· saavutada õigeaegne eripedagoogiline abi HEV lastele.

Meetmed:

· koolisisene täiendkoolitus;

· Tartu Ülilkooli Avatud Ülikooli eripedagoogikaalased 160 t kursused.

Uue personali valikul tuleb arvestada:

· haridust ja kvalifikatsiooni;

· uue töökohaga seotud ideid ja ootusi.

Isikliku arengu toetamine:

· võimalusel võimaldada osa võtta isikut arendavatest kursustest;

· võimalusel toetada eripedagoogilise kõrghariduse omandajat;

· muretseda kooli raamatukokku teatmeteoseid.

2.10.2. Majanduspersonal

Ametikoht	Arv kokku	Mehed	Naised
Koristaja	6	-	6
Majahoidja/remonditööline	2	2	-
Kokk- söökla juhataja	1	-	1
Kokk	1	-	1
Laohoidja	1	-	1
Sekretär	1	-	1
Bussijuht	1	1	-
Raamatupidaja	1	-	1

2.10.3. Juhtimine

2.10.3.1. Koolisisene juhtimine

Kooli juhtimisel lähtutakse demokraatlikest osalusjuhtimise põhimõtetest ning tulemus- ja kvaliteedijuhtimise põhiprintsiipidest, need on: informeeritus, paindlikkus, lähtumine kokkulepitud standarditest; osalus; saavutatus, pidev areng ja täiustamine, dialoog kliendiga.

Töötajatele antakse pidevalt nende töötulemuste põhjal tagasissidet ja motiveeritakse neid oma töös leidma uusi lahendusi ning tegema kolleegidega koostööd parima tulemuse saavutamiseks. Töötajatele pandud kohustused on vastavuses töötajate pädevuse, õiguste ja vastutusega. Rõhk on meeskonnatööl ja koostööl.

Direktoril puudub hetkel nõuetekohane kvalifikatsioon. Juhtimine toimub koostöö ning osaluse printsiipidest lähtuvalt. Direktor oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust.

Direktori asetäitjal õppetöö alal puudub nõuetekohane kvalifikatsioon. Ta korraldab koolielu koos direktori ja õpetajatega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on muutumas selgemaks.

Direktori asetäitjal kasvatusalal on nõutav kvalifikatsioon. Ta korraldab koolielu koostöös direktori, kooli juhtkonna ja kasvatajatega.

Direktori asetäitja majandusalal ametikoht on hetkel koolis täiskohaga täitmata, mis arvestades kooli arengut on pidurdavaks jõuks koolielu korraldamisel.

2.10.3.2. Õppenõukogu

Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise ja kooli arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid.

2.10.3.3. Päinurme Internaatkooli nõukogu

Koolinõukogu koosseis (lisa nr.2) ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele. Esindatud on erinevate huvirühmade ja elualade inimesed; osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia. Koolinõukogu koosseis vajab koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga tihedamat ning eesmärgistatud koostööd kooli materiaal-tehnilise baasi muretsemisel riikliku õppekava elluviimisel.

2.11. Päinurme Internaatkooli mikrokliima hinnangutest

Toimumise aeg : 20.jaanuar 2006.a.

Eesmärk: saada informatsiooni töökollektiivi teovõime kohta eri valdkondade kaupa keskväärtuse väljaarvutamise teel

Vastajaid: 18

Tõlgendamisjuhis:

Kasutatud on EL Phare Reformi küsimustikku lasteasutuse mikrokliima hindamise kohta.

Numbrilised hinnangud on paigutatud alljärgnevalt toodud valdkondade kaupa tulpadesse ja arvutatud iga tulba punktisummad, seejärel leitud iga tulba keskväärtus.

Neljast (4) kõrgem keskväärtus näitab, et selles valdkonnas esineb probleeme organisatsiooni tegevuses. Hinne üks ütleb, et tegutsetakse parimal viisil. Kindlasti tuleb vaadelda organisatsiooni teovõime hindamisel vastuste hajuvust küsimuste lõikes. Jälgitud on Weisborgi organisatsioonimudelit mõõtmissüsteemi ülesehituses.

1. Eesmärgid

1. 1 2 1 1 2 2 3 2 1 1 1 1 2 2 5 1 1 1 30 1,67

8. 1 1 1 2 2 1 3 4 3 2 2 2 2 2 3 2 2 2 37 2,06

15. 2 2 1 2 2 2 2 1 2 1 2 2 2 2 2 3 1 2 33 1,83

22. 3 3 3 4 5 3 3 4 5 6 5 5 6 3 6 4 5 2 75 4,17

29. 2 2 3 2 1 2 2 1 5 3 2 2 2 1 3 3 3 1 40 2,22

Kokku: 215 11.95

Keskväärtus 2,39

II Struktuurifaktorid

2. 1 1 1 2 1 2 5 3 3 2 2 1 3 2 5 1 1 1 37 2,06

9. 1 1 1 2 5 2 3 3 5 3 5 2 3 2 3 4 1 3 51 2,83

16. 2 2 3 2 3 2 3 2 2 3 2 3 3 2 3 2 2 1 42 2,33

23. 2 2 3 2 3 2 3 3 3 3 3 3 3 2 3 4 2 2 48 2,67

30. 2 2 1 2 2 2 3 1 3 1 2 3 2 2 5 4 2 2 41 2,28

Kokku: 219 12,17

Keskväärtus: 2,43

III Juhtimine

3. 2 1 1 1 1 2 3 1 1 2 2 2 2 1 2 4 1 2 31 1,72

10. 1 1 1 2 2 2 3 5 3 1 2 2 5 2 3 2 2 4 43 8,33

24. 1 1 1 1 2 2 2 2 1 1 2 1 2 2 2 1 2 2 28 1,56

31. 1 1 1 1 1 2 2 2 3 1 2 1 2 2 2 4 2 2 32 1.78

Kokku: 160 8,89

Keskväärtus: 1,78

IV Inimsuhted

4. 2 1 1 1 1 2 3 1 1 2 2 1 3 1 3 2 1 2 30 1,67

11. 1 1 1 3 3 2 2 2 1 1 2 2 7 1 2 2 1 1 35 1,94

18. 2 2 1 2 1 2 3 5 1 6 2 4 3 1 5 5 3 1 49 8,72

25. 2 2 3 2 3 3 5 3 1 2 3 5 2 3 3 3 2 3 50 2,78

32. 2 2 3 3 2 2 3 2 2 2 2 3 3 3 5 4 1 2 46 2,56

Kokku: 210 11,67

Keskväärtus: 2,33

V Tunnustus

5. 1 1 1 1 2 2 3 1 1 1 2 1 5 1 3 2 2 2 32 1,78

12. 1 1 1 2 1 2 5 1 1 5 5 7 6 1 6 2 2 3 52 2,89

19. 2 2 1 2 1 3 5 5 3 1 3 3 3 2 2 3 3 2 46 2,56

26. 3 3 1 2 2 2 2 3 1 1 2 1 5 4 2 3 1 1 39 2,16

33. 3 3 1 2 3 2 3 3 5 1 3 3 5 4 3 4 1 2 51 2,83

Kokku: 220 12,22

Keskväärtus: 2,44

VI Toetamine

6. 2 2 1 1 1 2 1 1 1 1 3 1 1 2 2 2 2 1 87 1,5

13. 2 2 2 2 3 2 2 5 2 2 3 2 6 2 2 3 3 3 48 2,67

20. 2 2 1 1 3 2 2 3 1 1 3 2 2 4 3 2 1 2 37 2,06

27. 2 2 3 2 2 2 3 7 3 7 3 3 3 2 3 2 2 2 53 2,94

34. 2 2 1 1 2 2 2 4 1 1 2 1 2 2 2 2 1 1 31 1,72

Kokku: 196 10,89

Keskväärtus: 2,18

VII Muutused

7. 1 2 1 1 3 2 3 3 1 1 5 2 3 2 6 2 3 7 43 2,39

14. 2 2 2 3 6 2 3 4 5 1 2 2 6 2 2 2 1 1 49 2,72

21. 1 1 1 1 3 2 3 2 1 1 2 1 3 4 3 2 2 2 35 1,94

28. 2 2 3 2 1 6 1 2 3 3 2 2 2 3 3 4 6 1 48 2,67

35. 2 2 3 2 2 2 2 4 3 1 2 2 2 2 2 2 11 37 2,06

Kokku: 212 11,78

Keskväärtus: 2,36

Järeldused:

Päris ideaalne pole ükski valdkond, arenguruumi on piisavalt kuid kõik 7 küsitlusala jäid oma keskmistes skaalanumbrites 1,78 ja 2,44 vahele. Kõige enam vajavad töötajad oma töö tunnustamist ( 2,44 ),

see tähendab soovi, et neid ning nende tööd hinnatakse.

2005/2006 õppeaastal vahetus koolis direktor (eelmine direktor juhtis kooli 11 aastat) ja sellega kaasnes struktuurimuudatus, mistõttu on struktuurifaktor (2,43) ohtlikult kõrge.

Koolitöö ümberkorraldus on seadnud uued eesmärgid (2,39). Muudatuste ja uuenduste ellurakendamisel tekkivate kõhkluste (2,36) kõrvaldamiseks vajab töötajaskond täiendavat teavet.

Tuleb välja kujundada kindel töötajate tunnustamise süsteem, tõsta personali enesehinnangu- ja analüüsioskust. Juhtkonna poolt tuleb pakkuda välja erinevaid adekvaatseid töönõuete ja vastutusega seotud koolitusi, mis haakuvad konkreetse inimese positsiooniga struktuuris.

Senisest enam kaasata kogu kooli töötajaskond kooli arengukava täiendamisse ja üldisesse arendustegevuse protsessi.

Üldjoontes on inimestevahelised suhted koolis head. Kuid uute noorte töötajate kollektiivi sisselamisele avaldab mõju paljude pedagoogide pikaajaline tööstaaž antud koolis ja asjaolu, et rõhuva enamuse kollektiivist moodustavad naised. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata uute töötajate kollektiiviga kohanemisele ja iga kollektiivi liikme isiksusele.

Koolituste planeerimisel tuleb arvestada küsitluste tulemusega.

2.12. Päinurme Internaatkooli SWOT-analüüs

2.12.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

KOOLI SISEMISED TUGEVUSED (strongness)	KOOLI SISEMISED NÕRKUSED (weakness)
1. Paranenud mat.baas, loodav arvutiklass, kooli oma buss, remont WC-s	1. “Piitsa-prääniku” üldine selge süsteem puudub(õpilastel karistamatuse tunne, palju üksikutest tundidest puudumisi, inetu käitumine õpetajatega)
2. Korralikud õpilaskodud (erivanuselised lapsed erinevates magalates)	2. Ei rakendata olemasolevaid ühtseid nõudeid lastele erinevates ettevõtmistes, mis raskendab tööd ja positiivset mõtlemist
3. Mõistev kollektiiv, suhteliselt püsiv personal.	3.Vähene side lastevanematega, puudub vanematepoolne huvi
4. Kooli hea asukoht looduses, eraldatus linnast	4. Pedagoogide puudus (vajalik oleks täiskohaga logopeed, rohkem meesõpetajaid)
5. Mõistev juhtkond( hea õppealajuhataja, asjalik, ettevõtlik ja teotahteline uus direktor)	5. Vähene osavõtt projektide kirjutamisest
6. Lapsed austavad uut direktorit ja kuuletuvad direktorile	6. Vähe vabaaja- ja spordivahendeid
7. Raamatukogu koos õppematerjalidega	7. Töö-ja tehnoloogiaõppe kabinetid halvas seisukorras: eriti puidutöö, vajalik ka erialase väljaõppega õpetaja
8. Sproditöö, osavõtt erinevatest võistlustest	8. Vähe ühisüritusi, väljasõite nii õpetajatele kui õpilastele, huviringe vähe
9. Töö planeerimine, õppekavad olemas, õpetaja töökavad, huvijuhi olemasolu	9. Vähene nõudlikkus ja järjekindlus enese ja õpilaste suhtes
10. Talu olemasolu, ühisüritused HEV koolidega	10. Kaugus maakonnakeskusest, halb bussiühendus
11. Puhas koolimaja ja optimaalne õpilaste arv	11. Eakas maja, kipub lagunema
12. Traditsiooniliste ürituste järjepidevus	12. Eripedagoogi piiratud tööaeg
13. Mitmekülgne, tervislik toit
14. Kindel päevaplaan

KOOLI VÄLIMISED VÕIMALUSED (oppurtunities)	KOOLI VÄLIMISED OHUD (threats)
1. Võimalused kursustel täiendada	1. Vähesed rahalised võimalused
2. Sponsorite leidmine, projektide kirjutamine, rohkem ringe, organiseerida väljasõite kogu kollektiivile	2. Vähe eriharidusega pedagoogilist personali (ka muud personali)
3. Renoveerida ruumid ( võimla suurendamine, töö- ja tehnoloogiaõpetuse maja väljaehitamine, jõusaal)	3. Vähene vabal ajal tegutsemisvahendite valik ja puudub ka vastutav isik
4. Konkursside korraldamine uute töötajate leidmiseks	4. Infopuudus majandustöötajatel, rohkem koolitusi ka teenindavale personalile
5. Informatsiooni parem liikumine	5. Vähene tuntus ja enesereklaam
6. Koostöö arendamine koolile vajalike riiklike ja KOV struktuuriüksustega	6. Ühiskonnas valitsev vabadus, mille mõistlikke piire ei tunta
7. Kvalifitseeritum personal	7. Puuduvad uued abikoolide õpikud, vähe arvuteid, spordi- ja õppevahendeid
8. Tihe meeskonnatöö ja avatud suhtlemine	8. Piiratud võimalus kursustel osaleda
9. Arengukeskuse väljaarendamine	9. Piiratud bussiühendus piirkondadega, millega seoses raskendatud olmeteenuste kättesaadavus kogu kooli personalile.
10. Vajalik kooliarst	10. Pedagoogide ja majanduspersonali madalad palgad
11. Suurendada töötajate stimuleerimisvõimalusi
12. Hankida rohkem õppematerjali ja kooliväliseks tegevuseks palle, jalg- ja tõukerattaid, rulasid jm.
13. Koostöös noorsoopolitseiga kool suitsuvabaks
14. Maakondliku HEV laste õppe- ja metoodilise kirjanduse teabekeskuse loomine
15. Koolieelikute hoidmine (teenus kohalikule omavalitsusele)

2.12.2. SWOT maatriks

Sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada (SO strateegia)

Kooli asukoht looduskaunis kohas võimaldab arendada lastes ilumeelt ja korra armastust ning võimaldab läbi viia praktilist tööd ja õppetegevust

Professionaalse kollektiivi olemasolu võimaldab tulevikus teostada õppetööd lisaaastat vajavate õpilastega.

Renoveerimistöödel ( poiste tööõpetuse maja, puukuuri ümberehitusel, kasvuhoone ehitusel, spordiväljaku ning võimla ümberehitamisel, väiksemate laste mänguväljaku täiendamisel) ja muudel ehitustöödel saab abijõuna kasutada õpilasi.

Raamatukogu ja selles paiknevate õppematerjalide baasil on võimalik välja arendada maakondliku hariduslike erivajadustega laste õppe-metoodiline teabekeskus.

Traditsiooniliste ürituste korraldamisele kaasata külaelanikke.

Sotsiaaltöötaja olemasolu parandab koostööd lapsevanemate ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega.

Õpilaste osalemine erinevatel HEV laste spordi- ja taidlusfestivalidel, aga ka muudel konkurssidel ja näitustel võimaldab avardada laste silmaringi.

Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi (WO strateegia)

Õpilaskodu väljaehitamisel paranevad õpilaste elamistingimused tervisekaitsenõuetele vastavaks.

Läbi kooli kodulehekülje propageerida õppimis- ja huvitegevuse võimalusi meie koolis ja seeläbi püüda kaotada üldsuse hirmu ja valehäbi hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide suhtes.

Õpilastele on võimalik anda praktilisi töökogemusi töötamisel abitööjõuna kooli ehitiste renoveerimisel.

Õpilaskodu ruume saab mitteõppeperioodil kasutada lastelaagrite ja välisürituste majutamiseks.

Suurendades koostööd omavalitsuse sotsiaalnõunikega suureneb kontroll koolikohustuse täitmise üle.

Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida ( ST strateegia)

Kasutada kogu kooli sõbralikku, abivalmis ja professionaalset kollektiivi positiivsete õpi- ja arenemisvõimaluste tutvustamisel,et vähendada ühiskonna tõrjuvat ja negatiivset hoiakut HEV-lastele mõeldud koolide suhtes ja pidurdada laste arvu vähenemist neis.

Vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid (WT strateegia)

Kooli kodulehekülje ja meedia (maakondlik ajaleht ja raadio) kaudu on võimalik tutvustada ja propageerida (eelkõige lastevanematele) erikoolides pakutavaid õppimisvõimalusi, elamistingimusi, võimalusi huvitegevuseks ning seeläbi vähendada ühiskonna tõrjuvat ja negartiivset hoiakut erikoolide suhtes.

Kaasaegsetele nõuetele vastava õpilaskodu olemasolu korral eelistaksid lapsevanemad tuua lapsed just meie kooli, kus nad

tunnevad ennast täisväärtuslike lastena.

2.14. Kooli õppesüsteem

2.14.1. Kooli õppesuund

Lähtudes kooli asukohast, Järva maakonna kagupoolses looduslikult puhtas piirkonnas, Koigi valla Päinurme külas, on õppe-kasvatustöö korrektsioonilist ja praktilist suunitlust toetavaks õppesuunaks valitud

ÜMBRITSEV LOODUSKESKKOND

2.14.2. Õpitegevused õppesuuna rakendamisel

Kooli eesmärke toetavad õpitegevused õppesuundade rakendamisel:

· kooli- ja koduümbruse tundmaõppimine

· kooli- ja kodukoha looduse vaatlemine

· koduvalla elu ja tegevusega tutvumine

2.14.3. Õppesuuna eesmärgid kooli põhiülesande teenistuses

Õpitegevused ümbritseva looduskeskkonna tundmaõppimisel aitavad arendada õpilaste väärtushinnanguid ja toimimisviise toimetulekuks igapäevases elus:

· tunnetab looduse ilu

· näeb ja hoiab ümbritsevat keskkonda

· suhtub säästlikult loodusrikkustesse

2.14.4. Õppesuuna temaatiline jaotus klassiti

Kodukoha ilmastik Kooliümbruse loodus (1.klass)

Aastajad kooliaias, pargis,

metsas (3.klass)

Aastaaegade vaheldumine (2.klass)

Ilmavaatlused (temperatuur) (6.klass)

Kodukoha taimestik

Õistaimed (7. klass)

Toataimed (9. klass)

Puud ja põõsad (4. klass)

Kodukoha loomastik

Linnud (8. klass)

Loomad (5. klass)

Kodukoha olustik

Uurimistöö Päinurme ajaloost - muuseum

III PÄINURME INTERNAATKOOLI ARENGUPÕHISUUNAD JA -STRATEEGIA

Päinurme Internaatkool on riigi üldhariduskool, kus õppetöö toimub lähtudes Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse riikliku lihtsustatud (abiõppe) õppekava ja toimetuleku õppekava alusel. Abi- ja toimetulekuõppe põhiülesanne on korrigeerida õpilaste arengut (vähendada mahajäämust).

3.1. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

Päinurme Internaatkool aitab kujuneda isiksusel, kes:

· Teadvustab ennast ja kaasinimesi ning järgib üldinimlikke kõlbelisi arusaamu

· Tunneb ja järgib jõukohaselt kooli kodukorda ja õigusnorme

· Tunneb terveid eluviise ja püüab neid järgida

· Teab loodushoiu peamisi seisukohti tegutseb keskkonda säästes

· Suudab tuttavates situatsioonides valida, otsustada ja vastutust kanda

· Orienteerub iseseisvaks eluks vajalikus lihtsas teabes, kasutades selleks sobivaid teabevahendeid

· Oskab teha jõukohast tööd, on valmis koostööks, suudab osaleda võimetele vastavas täiendõppes

· Omab kujutlust maailmast kui tervikust, peab lugu iseendast, oma kodust, kodukohast ja kodumaa

3.2. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamisel lähtub kool kriteeriumitest, mis on riikliku järelevalve läbiviimise korraga sätestatud

Arengutabel

	Mikrokliima	Juhtimine	Õppimine, Õpetamine	Akadeemiline õhkkond Täiendkoolitus	Hindamine	Koostöö lastevane- matega
Põhimõtted	Avatud suhtlemine. Vastutus. Vabadus. Usaldus. Koostöö. Väärikus	Korrapärane Info levik. Planeerimine. Töörahu. Vastutus. Kindlustunne. Mõtestatus. Kollektiivsete reeglite omaksvõtt	Õppija Aktiivsus. Õpilase unikaalsus. Kõigi õpilaste arendamine. Kõik õpilased on võimelised õppima	Uurimuslikkus. Teooriatele tuginev. Süstemaatiline tõsine tegevus. Ainetevaheline Integratsioon. Nõudlikkus	Hinde Objektiivsuse ja õigluse printsiibi maksimaalne ühildamine	Kooli Avatus
Eesmärgid	Positiivne mikrokliima	Kooli demokrati-seerimine. Suund osalus- demokraatiale	Õpioskus- te oman- damine. Vastutuse ülekandmine õpitulemuste eest õpeta- jalt õpi- lasele	Kriitilise ise- seisva mõt- lemise arendamine. Info leidmise, analüüsimise, tõlgendamise ja sünteesi- mise oskuste arendamine	Paindlik õpilase võimeid arvestav. Innustavat tagasisidet andev. Ensehinnangut Kujundav	Lastevane-mate ja keskkonna huvide ja vajadustega arvestamine. Rahvuslikkus ja rahvusvahe-lisus. Vastutus keskkonna ees. Integratsioon
Konkreetsed Tegevused	Võrdsete võimaluste loomine. Õpilaskonna koha määratlemine kooli inimsuhetes. Personali koostöö.	Hoolitsus õpilaste eest. Töö planeerimine igal tasandil. Selged mõtestatud reeglid. Õpilaste Osalemine koolielu kujundamisel. Tulemuste analüüsimine ja hinnangu Andmine.	Personali arendamine kooli sees ja tegevuse reflekteerimine. Kombekasvatus. Vahelduvad õpimenetlused, mitmesugune tegevus. Valikuvõimaluste loomine õpilastele.	Kasvatussüsteemi rakendamine. Arvutite ja arvutiside võima- luste kasuta- mine.	Erinevate hindamiskri- teeriumite rakendamine.	Koostöö hoolekogu, lastevane-mate, omavalitsu- sega kooli õppekava kujundamisel

3.3. Päinurme Internaatkooli prioriteetsed arengusuunad 2006. – 2009. – 2015. a. tegevuskava koostamiseks

Prioriteetideks on:

· Meeskonnatöö arendamine

· Õpitingimuste parandamine

· Õpetajate täiendkoolitus

· Arvutite rakendamine aine õpetuses

· Kooli töökeskkonna ja olmetingimuste parandamine

Arengukava valdkonnad

Strateegiline juhtimine

· Arengukava

· Üldtööplaan

· Sisehindamine

· Traditsioonid

Personali juhtimine ja koostöö

· Personali koolitamine

· Kujundada üksmeelne kollektiiv

· Projektikoolitus pedagoogilisele personalile

Õpikeskkonna kujundamine

· Turvalisus

· Ruumid ja maa-ala

· Õpivõimaluste mitmekesistamine

· Õpilaste käitumishäirete korrigeerimine

Õpetamine, kasvatamine

· Kooli õppekava

· Õpetajate töökavad

· Kasvatajate tööplaanid

· Õpilaste vastutustunde tõstmine

· Sporditegevuse tõhustamine

· Tervislike eluviiside kujundamine

Õpitegevus, koolikohustus ja infotehnoloogia

· Koolikohustuse tätimine

· Huviala tegevus

· Sotsialiseerumine

3.4. Kooli õpi- ja töökeskkonna kujundamine

Jrk. Nr.	Ülesanded ja Projektid	Maksumus	2006	2007	2008	2009	Finants. Allikas	Vastutaja
1.	HEV laste õppe- ja metoodilise kirjanduse teabekeskus	160 tuh.	40 tuh.	40 tuh.	40 tuh.	40 tuh.	Kooli Eelarve	Majandus- Juhataja
2.	Muusikaklassi renoveerimine huvikeskuseks	15 tuh.	15 tuh.				Kooli eelarve	Majandus- Juhataja
3.	Huvikeskuse elektrisüsteemi renoveerimine	41 tuh.	41 tuh.				Investeering	Direktor
4.	Õppehoone II korruse elektrisüsteemi renoveerimine	220 tuh.	220 tuh.				Investeering	Direktor
5.	Õppehoone katuse vahetus	950 tuh.		950 tuh.			Investeering	Direktor
6.	Õppehoone akende välja- vahetamine ( 110 tk.)	1,4 milj.		1,4 milj.			Investeering	Direktor
7.	Õppehoones oleva võimla väljaehitamine 16x25	4,8 milj.		1,8 milj.	3 milj.		Investeering	Direktor
7.1.	Inventar	1,5 milj.				1,5 milj.	Investeering	Direktor
8.	Kodundusklassi elektrisüsteemi renoveerimine ja el. kilbi ehitus	89 tuh.	89 tuh.				Investeering	Direktor
9.	Kodundusklassi renoveerimine koos sisseseadega	175 tuh.	175 tuh.				Investeering	Direktor
10.	Tööõpetuse maja	6,7 milj.		2 milj.	2 milj.	2,7 milj.	Investeering	Direktor
10.1.	Puidutöökoja renoveerimine	286 tuh.	286 tuh.				Investeering	Direktor
11.	Õpilaskodu “Kullerkupp” renoveerimine	8,1 milj			4,1 milj.	4 milj.	Investeering	Direktor
12.	Kooli küttemajanduse maaküttele ümberkorraldamine	2,5 milj.			2,5 milj.		Investeering	Direktor
13.	Käsitööklassi renoveerimine	50 tuh.